Raport kinnitab vajadust tugevdada kohalike omavalitsuste rolli jäätmete ringlussevõtmise tagamisel

Raport kinnitab vajadust tugevdada kohalike omavalitsuste rolli jäätmete ringlussevõtmise tagamisel

Riigikantselei avaldas rohepoliitika ekspertide raporti, mille koostamise eesmärgiks oli analüüsida rohepoliitikaga seotud eesmärke ja aluspõhimõtteid, kaardistada kehtivad ja ettevalmistamisel olevad meetmed, tegevused ja ressursid, takistused ja puudujäägid ning pakkuda välja viisid, kuidas raskused edukalt ületada.

Raport annab Eesti jäätmehoolduse korralduse osas selge sõnumi: ringmajanduse arenguks vajaliku jäätmekäitlussüsteemiga oleme Eestis liikunud vastuvoolu. Süsteemseks takistuseks on olnud pikaajaline olmejäätmete korraldusliku süsteemi toimimise võtmetegurite – kohalike omavalitsuse rolli ja tootjavastutuse süsteemi – nõrkus. Olmejäätmete liigiti kogumise ja ringlussevõtu süsteemi edukusele seab raamid kohalikul tasandil rakendatud jäätmehoolduse korralduslik mudel, mis omakorda sõltub sellest, kuidas need kaks süsteemi on seadusandlikult reguleeritud ning milline vastutus, rollid ja õigused on osalistele antud.

Suurem osa ELi liikmesriike on olmejäätmete kogumise ja ringlussevõtu süsteemi rajanud omavalitsusekesksele mudelile, mis kätkeb jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise ja nõustamise kohaliku omavalitsuse või KOVide koostööüksuse kaudu. Sellist mudelit nimetatakse „omavalitsusekeskseks korraldusmudeliks“.

Eesti õigusaktides on pidevalt KOVide õigusi jäätmekäitluse korraldamisel vähendatud, mis on toonud kaasa olukorra, kus KOVidel puudub ülevaade jäätmekäitluse vahetust toimimisest ning puudub motivatsioon ja võimalus jäätmekäitlusteenuse vahetuks planeerimiseks ja arendamiseks. Samuti puudub KOVil võimalus kontrollida võimalikku pakendijäätmete kogumise ja käitlemisega seotud tasude liikumist.

Lisaks ei soosi praegused õigusaktid koostööd teiste omavalitsustega, et luua ühtseid piirkondlikke koostööorganisatsioone.

Raportis on muude ettepanekute hulgas esitatud kaks selget suunist nii Riigikogule kui valitsusele:

  1. Määrata jäätmete ringlussevõtu parandamiseks kindlaks omavalitsuste vastutus ja õigused selliselt, et omavalitsustel oleks võimalik neile õigusaktidega pandud jäätmealaseid kohustusi täita. Tänane omavalitsuste jäätmekorralduslikke õigusi määratlev õiguslik regulatsioon pärsib otseselt olmejäätmete käitluse arendamist, sh ringlussevõtu eesmärkide saavutamist.
  2. Soodustada ja motiveerida omavalitsusi tegema koostööd jäätmehoolduse korraldamisel. Luua nii korralduslikul kui ka praktilisel tasandil majanduslikud stiimulid regionaalsete lahenduste ja kompetentsikeskuste arenguks nt toetudes praegu juba toimivatele koostöövormidele – MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus.

MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus juhatuse liikme Rait Pihelgas kokkuvõtte raporti osas:

Sellist selge sõnumiga raportit on nii meie MTÜ kui kõik omavalitsused juba aastaid oodanud. Omavalitsuskeskne mudel jäätmehoolduse korraldamisel on Eestile parim lahendus, mis võimaldab soovitud tulemusi saavutada. Soome praktika annab sellele ka kinnitust. Mul on hea meel, et suur hulk tunnustatud eksperte on selle tõe viimaks välja öelnud. Meie MTÜ strateegilised eesmärgid ja tegevuste tuumik ongi suunatud omavalitsuste koostöö edendamisele viisil, mis võimaldab viia Eesti jäätmehoolduse planeerimise ja korralduse uuele taseme. Jäätmete kogumine ja töötlemine peab muutuma efektiivseks, läbipaistavaks ja läbi uute, rohe- ja ringmajanduslikke majandusmudelite regionaalset arengut edendavaks tervikuks.