Jäätmereform muudab järk-järgult kohalike omavalitsuste senist jäätmehoolduse korraldust. Reformi eesmärk on suurendada jäätmete liigiti kogumist ja ringlussevõttu, muuta jäätmeteenus elanikele mugavamaks ning anda kohalikele omavalitsustele senisest suurem võimalus ja vastutus kohaliku jäätmehooldussüsteemi juhtimiseks.
Jäätmereform jõustus seaduse tasandil 17. jaanuaril 2026. Uuele jäätmehooldussüsteemile üleminek toimub etapiviisiliselt ning peab olema lõpule viidud hiljemalt 2030. aasta lõpuks.
KOV-i roll suureneb
Kohalik omavalitsus muutub senisest selgemalt oma territooriumi jäätmehoolduse terviklahenduse korraldajaks. KOV-i ülesanne on kujundada süsteem, mis võimaldab jäätmevaldajatel jäätmeid mugavalt liigiti koguda ning tagab kogutud jäätmete nõuetekohase veo ja käitluse.
Reformiga kaasnevad KOV-ile muu hulgas järgmised ülesanded:
- korraldatud jäätmeveo süsteemi laiendamine ja arendamine;
- olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete hõlmamine korraldatud jäätmeveoga;
- jäätmete veo- ja käitlusteenuste hangete korraldamine;
- jäätmeliikidele sobivate kogumislahenduste määramine;
- jäätmeveo teenustasu mudeli kujundamine;
- jäätmehoolduseeskirja ja teiste kohalike õigusaktide ajakohastamine;
- jäätmevaldajate nõustamine ja teavitamine;
- liigiti kogumise üle järelevalve korraldamine;
- jäätmeandmete kvaliteedi tagamine ja sihtarvude täitmise jälgimine.
KOV-idele kehtestatakse liigiti kogumise sihtarv
Alates 2027. aastast peab kohalik omavalitsus tagama, et vähemalt 67% tema territooriumil kalendriaasta jooksul tekkinud olmejäätmetest kogutakse liigiti. Sihtarv suureneb igal aastal ühe protsendipunkti võrra:
Sihtarvu arvestamisel võetakse arvesse KOV-i territooriumil tekkivaid olmejäätmeid, sealhulgas biojäätmeid, pakendijäätmeid, vanapaberit, tekstiilijäätmeid, ohtlikke jäätmeid, elektroonikajäätmeid ning muid olmejäätmete hulka kuuluvaid liigiti kogutavaid jäätmeid. Arvesse läheb ka nõuetekohaselt tekkekohal kompostitud biojäätmete kogus.
Seetõttu muutub KOV-i jaoks järjest olulisemaks jäätmevoogude, jäätmevaldajate ja kogumislahenduste andmepõhine juhtimine.
Veo- ja käitlusteenuste hankimine
Reform muudab oluliselt korraldatud jäätmeveo hangete ülesehitust. Jäätmete vedu ja edasine käitlus tuleb korraldada eraldiseisvate hangetena. Käitluskoha hangete tulemused annavad sisendi veohangete korraldamiseks.
See annab KOV-ile suurema kontrolli selle üle:
- kuhu kogutud jäätmed suunatakse;
- millist käitlusviisi kasutatakse;
- milline osa jäätmetest jõuab ringlusse;
- kuidas kujuneb jäätmekäitluse maksumus.
Biojäätmete ja segaolmejäätmete käitlemiseks tuleb sõlmida eraldi hankelepingud ka juhul, kui mõlema jäätmeliigi käitlejaks osutub sama ettevõtja.
Uute hangete ettevalmistamisel tuleb seetõttu hinnata aegsasti kehtivate veo- ja käitluslepingute lõppemise aega ning kavandada reformile ülemineku ajakava.
Pakendijäätmed muutuvad KOV-i jäätmeveosüsteemi osaks
Üks reformi suuremaid muudatusi puudutab olmes tekkivaid tagatisrahata pakendijäätmeid, kui see juba varasemates hangetes sees ei olnud.
Pakendijäätmete kogumine integreeritakse järk-järgult KOV-i korraldatud jäätmeveosüsteemi. Eesmärk on tuua liigiti kogumise võimalused jäätmevaldajale lähemale ning vähendada sõltuvust üksnes avalikest pakendikonteineritest.
KOV määrab kohalikke olusid arvestades sobiva kogumislahenduse. Lahendus võib erineda sõltuvalt asustustihedusest, hoonestusest ja piirkonna eripärast.
Enne pakendijäätmete veo korraldamist tuleb KOV-il ja taaskasutusorganisatsioonidel kokku leppida muu hulgas pakendijäätmete üleandmise korraldus, üleandmiskohad ning seaduses ette nähtud kulude kandmise põhimõtted.
Kogumissüsteem peab lähtuma kohalikest oludest
Reform ei tähenda, et kõigis omavalitsustes peab kasutama täpselt ühesugust kogumissüsteemi. KOV peab kujundama lahenduse, mis arvestab:
- tihe- ja hajaasustuse erinevusi;
- kortermajade ja eramute vajadusi;
- jäätmetekkekohtade paiknemist;
- olemasolevat jäätmejaamade ja kogumispunktide võrgustikku;
- ühiste kogumismahutite kasutamise võimalusi;
- biojäätmete tekkekohal kompostimist;
- kogumisringide vajadust;
- teenuse keskkonnahoidlikkust ja kulutõhusust.
KOV-i ülesanne ei ole seega üksnes jäätmeveo hankimine, vaid kogu kohaliku jäätmehooldussüsteemi kujundamine ja juhtimine.
Jäätmeveo teenustasu
Reform võimaldab KOV-il kasutada jäätmehoolduse rahastamiseks uut jäätmeveo teenustasu mudelit.
Teenustasu abil saab katta seaduses lubatud jäätmehoolduskulusid, sealhulgas näiteks kogumisvahendite, jäätmejaamade ja muude jäätmerajatiste, jäätmehoolduse korraldamise, teavitamise ning süsteemi arendamisega seotud kulusid.
Teenustasu rakendamise viisi ja mudeli kujundab KOV, lähtudes kohalikest vajadustest ja õigusaktides sätestatud piiridest.
Oluline põhimõte on, et hinnastamine toetaks liigiti kogumist – liigiti kogumine peab olema jäätmevaldajale majanduslikult soodsam kui jäätmete üleandmine segaolmejäätmetena.
Andmed ja PISTRIK
Alates 1. jaanuarist 2027 rakendub uus jäätmeinfosüsteem PISTRIK ning jäätmeandmete roll kohaliku jäätmehoolduse juhtimisel suureneb. KOV peab suutma hinnata:
- kui palju jäätmeid tema territooriumil tekib;
- kui suur osa jäätmetest kogutakse liigiti;
- millistes piirkondades on liigiti kogumise tulemus ebapiisav;
- millised jäätmeliigid jäävad enim segaolmejäätmete hulka;
- milliseid kogumis- või teavitusmeetmeid on vaja rakendada.
KOV-ide liigiti kogumise sihtarvu täitmist hinnatakse KOV-põhiste jäätmeandmete alusel.
Järelevalve muutub olulisemaks
Liigiti kogumise võimaluste loomise kõrval peab KOV kontrollima ka kehtestatud nõuete täitmist. Tõhus jäätmehooldus eeldab, et KOV:
- kontrollib jäätmete liigiti kogumist;
- tuvastab probleemsed jäätmetekkekohad;
- annab jäätmevaldajatele tagasisidet;
- rakendab esmalt nõustamist ja teavitamist;
- vajadusel kasutab järelevalvemeetmeid.
KOV-i tegevuse ja liigiti kogumise sihtarvu täitmise üle teeb omakorda haldusjärelevalvet Keskkonnaamet.
Jäätmereformi ajakava KOV-ile
- 17.01.2026Jäätmereform jõustus
Algas üleminek uuele jäätmehooldussüsteemile. KOV-idel tuleb üle vaadata kehtivad jäätmeveo- ja käitluslepingud ning kavandada järgmised hanked reformi nõuetest lähtudes.
- 01.07.2026Muutusid jäätmete põletamise ja ladestamise tasud
Segaolmejäätmete põletamise tasu on 60 €/t ja ladestamise saastetasu 90 €/t. Muudatuse eesmärk on anda ringlussevõtule majanduslik eelis.
- 2026Uutel tingimustel hangete ettevalmistamine
KOV-id alustavad uue süsteemi kohaste veo- ja käitlushangete korraldamist ning pakendijäätmete kogumise integreerimist korraldatud jäätmeveoga.
- 01.01.2027KOV-i liigiti kogumise sihtarv – 67%
Kõigile kohalikele omavalitsustele rakendub olmejäätmete liigiti kogumise sihtarv. Samal ajal võetakse kasutusele uus jäätmeinfosüsteem PISTRIK.
- 2027–2030Üleminek uuele jäätmehooldussüsteemile
KOV-id viivad vastavalt olemasolevate lepingute lõppemisele sisse uued kogumis-, veo-, käitlus- ja hinnastamislahendused ning ajakohastavad jäätmehoolduseeskirjad.
- 31.12.2030Ülemineku lõpptähtaeg
Kõik KOV-id peavad olema viinud jäätmehoolduse korralduse reformi nõuetega kooskõlla.
- 2035Liigiti kogumise sihtarv – 75%
KOV peab tagama vähemalt 75% territooriumil tekkinud olmejäätmete liigiti kogumise. Riiklik olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärk on samal ajal vähemalt 65%.
Millest peaks KOV alustama ja kuidas edasi liikuma?
- Vaatama üle kehtiva korraldatud jäätmeveo hankelepingu periood ning lõppemine;
- Analüüsima kehtival perioodil korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmevooge ja võrdlema senist liigiti kogumise taset 2027. aasta 67% sihtarvuga;
- Alustama jäätmehoolduseeskirja ja jäätmekava muutmisega;
- Kujundama kohalikele tingimustele sobiv liigiti kogumise mudel;
- Kujundama jäätmeveo teenustasu ja hinnastamise põhimõtted;
- Otsustama, kas järgmisel hankeperioodil rakendatakse alternatiivset korraldatud jäätmevedu või jätkatakse senise kontsessioonipõhise korraldatud jäätmeveo mudeliga;
- Leppima taaskasutusorganisatsioonidega kokku pakendijäätmete kogumise ja üleandmise korraldus;
- Valmistama ette uued veo- ja käitlushanked;
- Tutvuma jäätmeandmete kogumise ja kasutamisega PISTRIKus;
- Planeerima uue hankeperioodi tingimuste kommunikatsioon jäätmevaldajatele;
- Arendama süsteemi liigiti kogumise tulemuste regulaarseks jälgimiseks.
Eesti Jäätmehoolduskeskus toetab omavalitsusi reformi rakendamisel
MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus on kohalike omavalitsuste jäätmehoolduse valdkonna koostööorganisatsioon. Jäätmereformi rakendamisel toetame liikmesomavalitsusi terviklikult – alates kohaliku jäätmehooldussüsteemi kavandamisest kuni hangete, õigusaktide, andmehalduse ja igapäevase korralduseni.
EJHK toetab omavalitsusi muu hulgas:
- jäätmeveo- ja käitlushangete ettevalmistamisel ja korraldamisel;
- kohaliku kogumismudeli kujundamisel;
- jäätmekavade ja jäätmehoolduseeskirjade koostamisel;
- pakendijäätmete kogumiskorralduse kokkulepete sõlmimisel taaskasutusorganisatsioonidega;
- jäätmeandmete analüüsimisel ja liigiti kogumise sihtarvu jälgimisel;
- jäätmevaldajate registrite ja infosüsteemide haldamisel;
- teavitus- ja nõustamistegevustes;
- jäätmevaldkonna järelevalve korraldamisel;
- jäätmejaamade ja muu kogumistaristu arendamisel.
Jäätmereform ei ole üksnes jäätmeveo muudatus. See tähendab KOV-i jaoks üleminekut terviklikult juhitud, andmepõhisele ja ringlussevõttu toetavale jäätmehooldussüsteemile.