Mittetulundusühingu Eesti Jäätmehoolduskeskus põhikiri
Heaks kiidetud Ühingu üldkoosoleku koosolekul nr 2/21 18.06.2021
1Nimi
Mittetulundusühingu nimi on Mittetulundusühing Eesti Jäätmehoolduskeskus (edaspidi nimetatud „Ühing“).
2Asukoht
Ühingu asukoht on Paide linn, Eesti Vabariik.
3Eesmärk
Ühingu eesmärgiks on korraldada liikmete koostööd ja eesmärkide saavutamist jäätmehoolduse valdkonnas.
4Eesmärkide saavutamiseks Ühing
esindab liikmete jäätmehooldusalaseid huveAllmärkus 1;
haldab ja analüüsib jäätmehoolduse valdkonna regulatsioone ja informatsiooni;
esindab liikmeid suhtluses partneritega, regulaatoritega jm kolmandate isikutega nii riigisiseselt kui piiriüleselt;
osutab jäätmehoolduse alaseid konsultatsioone ja korraldab koolitusi;
korraldab jäätmehoolduse valdkonna dokumentatsioonide, riigihangete, projektide, rahastustaotluste koostamist ning elluviimist;
osutab liikmetele arendus- ja investeerimisprojektide analüüse;
haldab liikmete jäätmejaamasid ja muid jäätmerajatisi;
korraldab järelevalvetegevusi ja andmete monitooringut;
planeerib jäätmekäitluslahenduste arendusi ja korraldab investeeringute elluviimisi;
korraldab muid vajalikke tegevusi oma liikmete huvides.
5Ühingu liikmeks vastuvõtmise ning Ühingust väljaastumise ja väljaarvamise tingimused
Ühingu liikmeteks on Eesti Vabariigi omavalitsusüksused.
Ühingu liikmeks vastuvõtmine toimub liikmelisuse taotleja kirjaliku avalduse alusel ning Ühingu üldkoosoleku otsusega.
Ühingu liikmel on õigus Ühingust välja astuda vastavasisulise avalduse esitamisel vähemalt kolm kuud enne jooksva kalendriaasta lõppu. Ühingust väljaastumine jõustub uue kalendriaasta 1. jaanuarist.
Liikme võib Ühingust välja arvata üldkoosoleku otsusega põhikirja sätete täitmata jätmise eest, üldkoosoleku otsuste täitmata jätmise või Ühingu maine või eesmärkide kahjustamisel.
6Liikmete õigused
osaleda Ühingu üldkoosolekul;
kasutada Ühingu osutatavaid teenuseid vastavalt üldkoosoleku ja juhatuse poolt määratud tingimustel;
saada Ühingu tegevuse kohta igakülgset teavet;
esitada ettepanekuid Ühingu tegevuste osas;
valida ja olla valitud Ühingu juhtimis- ja kontrollorganitesse;
kasutada muid õigusaktidest tulenevaid õiguseid;
Ühingust välja astuda.
7Liikmete kohustused
tasuda Ühingu liikmemaksu ja muid tasusid vastavalt kehtivale korrale;
panustada Ühingu eesmärkide saavutamisse;
mitte kahjustada Ühingu mainet;
tagada Ühingu kohta käiva mitteavaliku informatsiooni osas konfidentsiaalsus ka peale Ühingu liikmelisuse lõppu;
liikmetele saab kehtestada Ühingu tegevustega seonduvaid kohustusi ainult Ühingu üldkoosoleku otsusega.
8Ühingu juhtimine
8.1Üldkoosolek
Ühingu kõrgeimaks organiks on üldkoosolek.
Korralise üldkoosoleku kutsub kokku Ühingu juhatus vähemalt 2 (kaks) korda aastas.
Erakorralise üldkoosoleku kutsub kokku juhatus omal initsiatiivil või juhul, kui seda taotleb vähemalt 1/10 Ühingu liikmetest või revisjonikomisjon.
Üldkoosoleku kokkukutsumisest koos päevakorra projekti esitamisega tuleb Ühingu liikmetele ette teatada 14 päeva enne selle toimumist.
Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole liikmetest.
Ühingu liiget võib üldkoosolekul volituse alusel esindada üksnes Ühingu teine liige.
Üldkoosoleku otsustusvõime puudumisel kutsub juhatus 14 päeva jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga.
Üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel on igal Ühingu liikmel üks hääl. Üldkoosoleku otsus on vastuvõetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud Ühingu liikmetest.
Üldkoosoleku otsus jõustub vastuvõtmise momendist, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.
Üldkoosoleku saab läbi viia kirjaliku koosolekuna (e-posti teel) ning koosoleku otsus loetakse vastuvõetuks, kui koosoleku kokkukutsumise ja otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Ühingu liikmed.
Üldkoosoleku saab läbi viia reaalajas toimuva elektroonilise koosolekuna, kus koosolekul osaletakse kahesuunalise side vahendusel nii helis kui pildis ilma füüsiliselt koosolekul kohal viibimise kohustuseta.
Ühingu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik Ühingu kõigi liikmete nõusolek.
Üldkoosoleku liikmete õigused, kohustused ja vastutus on sätestatud mittetulundusühingute seaduses.
8.2Nõukogu
Ühingul on nõukogu, mis planeerib Ühingu tegevust ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu volituste tähtaeg on 5 aastat.
Nõukogus on kuni 8 liiget. Nõukogu liikmed määratakse või valitakse üldkoosoleku poolt.
Nõukogu liikmed valivad enda hulgast nõukogu esimehe.
Nõukogu liikme õigused, kohustused ja vastutus on sätestatud mittetulundusühingute seaduses.
Nõukogu nõusolek on vajalik Ühingu nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest.
Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast tuleb ette teatada vähemalt 10 (kümme) päeva. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või vähemalt 1/10 (üks kümnendik) Ühingu liikmetest.
Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest.
Nõukogu kokkukutsumisel teatavaks tegemata küsimuses võib nõukogu otsuseid vastu võtta üksnes juhul, kui koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed ja otsuse päevakorda võtmise poolt on vähemalt 3/4 (kolm neljandikku) nõukogu liikmetest.
Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääle võrdsel jagunemisel otsustab nõukogu esimehe hääl.
Nõukogu otsus on vastu võetud koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt on kirjalikult kõik nõukogu liikmed.
Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija.
8.3Juhatus
Ühingut juhib ja esindab nõukogu poolt määratav juhatus. Juhatuses on kuni 3 liiget. Juhatuse esimehe määrab nõukogu.
Juhatuse volituste tähtaeg on 5 aastat.
Juhatuse liikme õigused, kohustused ja vastutus on sätestatud mittetulundusühingute seaduses.
Ühingut võib kõikides õigustoimingutes esindada juhatuse esimees ainuisikuliselt, ülejäänud juhatuse liikmed vähemalt 2 (kaks) liiget ühiselt.
Juhatus kehtestab reglemendi juhatuse töö korraldamiseks.
Juhatus võtab vastu otsuseid koosolekutel, mis toimuvad vastavalt vajadusele. Otsuseid võetakse vastu häälteenamuse alusel.
Juhatuse koosolekud kutsub kokku juhatuse esimees või juhatuse liikme või revisjonikomisjoni esimehe kirjalikul nõudmisel.
Nõukogu otsusega selleks ettenähtud vahendite arvel ja piires võib juhatus moodustada Ühingu büroo, mille koosseis, ülesanded ja esindusõigus määratakse juhatuse otsusega.
8.4Revisjonikomisjon
Ühingu tegevuste kontrollorganiks on nõukogu poolt määratav vähemalt 3 (kolme) liikmeline revisjonikomisjon. Revisjonikomisjoni liikmete volituste tähtaeg on 5 (viis) aastat.
Revisjonikomisjon valib enda hulgast esimehe.
Revisjonikomisjoni esimees korraldab ja koordineerib komisjoni tegevust ja jagab ülesandeid liikmete vahel.
Revisjonikomisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt kaks revisjonikomisjoni liiget. Igal revisjonikomisjoni liikmel on üks hääl.
Ilma revisjonikomisjoni aktita ei või üldkoosolek majandusaasta aruannet kinnitada.
Revisjonikomisjoni esimehel on õigus ilma hääleõiguseta osa võtta juhatuse koosolekutest.
Revisjonikomisjoni otsused protokollitakse ja allkirjastatakse.
9Ühingu majandustegevus
Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
Ühingu vara tekib sisseastumismaksudest, liikmetasudest, Ühingu teenuste osutamisel saadavast tulust, saadud toetustest ja annetustest ning muudest laekumistest.
10Ühingu tegevuse lõpetamine
Ühingu tegevus lõpetatakse mittetulundusühingute seaduses sätestatud alustel, tingimustel ja korras.
Kui Ühingu lõpetamisel jääb pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist vara üle, jaotatakse see võrdsetes osades Ühingu lõpetamise ajal selle liikmeks olnud isikute vahel.
1 Lähtudes omavalitsuse kesksest jäätmehoolduse mudelist: kohalik omavalitsus planeerib, arendab, korraldab ja kontrollib jäätmehoolduse terviklahendust, s.h jäätmete käitlemist ja seotud investeeringuid viisil, mis on kooskõlas õigusaktidega, vastab omavalitsuse vajadustele ja võimalustele, arvestab majanduse- ja jäätmehooldussektori arengutendentse, tagab kulupõhised teenuste hinnad, teenuste kõrge kvaliteedi, kättesaadavuse ja mugavuse kõikidele jäätmetekitajatele, samuti jäätmematerjalide ringlussevõtu sihtarvude ja muude eesmärkide täitmise. Tagasi viite juurde